Kuidas rahapesu töötab ning miks see on hasartmängumaailmas probleem

Rahapesu on tõsine kuritegu ja paraku on see tunduvalt levinum kui sa võib-olla aimasid.

Mis on rahapesu?

Rahapesu on toiming, mille käigus võetakse kuritegelikul teel saadud raha ning üritatakse jätta mulje nagu see oleks teenitud seaduslikult.

Kurjategijad „puhastavad“ oma raha teatud tehingute kaudu, tehes varalisi investeeringuid või muid liigutusi, mis üritavad maskeerida raha algset allikat.

Lõpptulemusena peaks raha „nägema välja“ seaduslik ning kasutuskõlbulik ilma igasuguseid kahtluseid tekitamata.

Termin on arvatavasti kasutusele võetud kurikuulsa gängsteri Al Capone’i mõjutusena, kuna talle meeldis peita oma kuritegelikku raha, kasutades selle „puhastamiseks“ oma mitmeid pesumajasid.

Tänapäeval mõeldakse selle termini all mitmeid erinevaid meetodeid, mille eesmärk on seadusetegijaid petta ning maskeerida raha tegelikku päritolu.

ÜRO sõnul arvatakse, et iga aasta pestakse raha umbes 2-5 protsendi ulatuses maailma GDP-st, mis tähendab üle 2 triljoni dollari.

Tasub aga märkida, et selliseid hinnanguid tasub võtta skeptiliselt, kuna rahapesu olemuse tõttu on võimatu koguda täpseid andmeid selle kohta, kui palju tegelikult raha pestakse iga aasta.

Need numbrid peaksid aga igal juhul andma ülevaate sellest, kuivõrd tõsise probleemiga tegemist on.

Rahapesu 3 sammu

Ehkki sisuliselt on rahapesuga tegeletud juba sajandeid ning see on muutunud aja jooksul keerukamaks, on lõpuks rahapesuprotsessil ikkagi kolm põhisammu: paigutamine, kihtide loomine ja integreerimine.

1. Paigutamine

Kui kurjategijad on saanud oma valdusesse „räpase“ raha, on esimene samm raha paigutamine majandussüsteemi.

Näiteks võib see samm tähendada, et raha tuleb paigutada ettevõtte või vahendaja nimel olevale pangakontole.

See on ühtlasi samm, kus paljud rahapesijad võetakse vahele, kuna kui keegi üritab suuri rahasummasid panna pangakontole nö tühjast õhust, siis on see ilmselgelt kahtlane, kui seda ei tehta hoolikalt.

2. Kihtide loomine

Järgmisena tuleb raha maskeerida, luues hulga keerukaid tehingukihte, et raha algset allikat poleks võimalik tuvastada.

See on samm, mille käigus kurjategijad peidavad oma jälgi ja muudavad räpase raha tuvastamise võimalikult keeruliseks.

Selle sammu jaoks on mitmeid viise, sealhulgas raha jagamine mitmete erinimeliste ja eri riikides asuvate pangakontode vahel, valuuta vahetamine või kalliste varade nagu majade või autode ostmine.

3. Integreerimine

Lõpuks üritab rahapesija saada oma „puhast“ raha kätte, integreerides selle legitiimselt majandussüsteemi.

Kõik on näiliselt seaduslik ning raha võidakse integreerida näiteks tehes pangaülekande uuele ettevõttele või makstes endale palka.

Kui raha on pestud, on ametivõimudel raske tuvastada selle tegelikku allikat ja selle kuritegelikku loomust.

Rahapesu kasiinode ja hasartmänguportaalide kaudu

Hasartmängurlus on alati meelitanud inimesi, kes soovivad töödelda kuritegelikult saadud raha – ehk teisisõnu, pesta raha.

Seetõttu on alati oht, et keegi üritab kasiinot kasutada räpase raha muundamiseks, saades hiljem endale nö puhta raha.

• Näiteks live-kasiinos vahetatakse räpane raha žetoonide vastu, mängitakse mõnda aega ning võetakse seejärel raha välja.
• Vahel kasutatakse ka spordipanuseid: tehakse panuseid, kaotatakse natuke raha ning seejärel võetakse raha välja, näidates tõestusmaterjalina kviitungit oma niinimetatud võitudest kasiinos.
• Kurjategijad on võtnud sihikule ka online kasiinod, kuna digitaalsetes kihlveokontorites ja online kasiinodes liigub iga päev meeletutes kogustes raha.

Rahapesijad kannavad tihtipeale kasiinokontole suure rahasumma. Seejärel teevad nad mõned väikesed panused lihtsalt näitemängu mõttes ning võtavad kogu raha seejärel välja.

Seda toimingut on veelgi raskem tuvastada, kui kurjategijad on piisavalt kannatlikud selleks, et jagada oma raha väikeste summade ja mänguseansside vahel.

Nad võivad näiteks teha kümneid mängukontosid ning teha väiksemaid sissemakseid, et mitte tõmmata nii palju tähelepanu. Pärast mõningast mängimist võetakse jälle oma raha välja.

Sellistes olukordades näeb aga kogu paberimajandus välja täiesti seaduspärane ja süütu.

• FBI on samuti tõdenud, et isegi tegevusloaga portaalides saab kontole kanda ja hiljem välja maksta suuri rahasummasid.
• Ja jutt käib siiski tööstusest, kus avatakse pidevalt kümneid tegevusloata kasiinosid – mõned neist tegutsevad kohtades, kus on väga nõrk või lausa olematu seadusandlus ja järelevalve hasartmängurluse üle.
• Õiguskaitseorganid üritavad pidevalt leida viise, kuidas rahapesuga tegelevaid kurjategijaid kinni nabida. Mitmed õiguskaitseorganid on seepärast ka võtnud tugevalt sihikule hasartmängukorraldajad.
• Ükskõik, milliseid meetmeid ametivõimud ja hasartmängukorraldajad rakendavad, fakt on aga see, et online hasartmängude tööstus on eelduslikult 2023. aastaks väärt üle 92.9 miljardi dollari.

Sestap on rahapesu tõkestamine ka meeletult suur väljakutse – ja mõistagi on kurjategijad samuti pannud sellele tööstusele oma silma peale.

Ehkki väljakutse on suur, on kasiinod siiski kohustatud oma kliente kaitsma ning takistama seda, et kurikaelad kuidagi hasartmängutööstusele ligi pääseksid.

Näiteks koolitavad kasiinod oma töötajaid pidevalt ning hoiavad karmilt silma peal igasugusel potentsiaalselt kahtlasel tegevusel.

Krüptorahapesu tõus

Digitaalne pangandus ja krüptovaluutad on pannud raha kiirelt ja mugavalt liikuma, mistõttu on ka kurjategijate elu muutunud lihtsamaks ja sestap ongi hetkel rahapesust saanud üks suurimaid kuritegusid.

Crypto.com-i sõnul oli 2021. aasta juuniks krüptoraha kasutajaid 221 miljonit.

Anonüümsuse tõttu on kurjategijatel krüptoraha kaudu raha tunduvalt lihtsam pesta ning veelgi enam – raha on palju raskem jälgida, sestap on raske tuvastada vahendite allikaid.

Baseli instituudi sõnul tehti 2019. aastal umbes 21.4 miljardi dollari vääringus krüptotehinguid, ent sellest 450 miljonit võis olla kuritegelik raha.

Tegelik number võib olla märksa kõrgem, kuna raha päritolu on väga keeruline tuvastada.

Kuna krüptovaluutad muutuvad aina populaarsemaks, on huvitav näha, mida võtavad valitsused ette selleks, et kurikaelad ei kasutaks krüptoraha rahapesu eesmärgil.

Selle artikli eesmärk on pakkuda üksnes informatsiooni ning tõsta esile seda, kuivõrd suur probleem on rahapesu. Artikkel üritab rahvast informeerida ning aidata takistada kuritegelikku tegevust.