Eesti LoteriiEesti Vabariigis on seadusega lubatud loteriisid korraldada ainult riiklikul aktsiaseltsil Eesti Loto. See 1991. aastal tegutsema hakanud ettevĂ”te korraldab lotopiletite mĂŒĂŒki nii internetis kui ka fĂŒĂŒsilistes terminalides ĂŒle kogu Eesti.

EttevĂ”te kuulub Rahandusministeeriumi haldusalasse. Piletite mĂŒĂŒgist teenitava tulu arvelt toetatakse haridust, sporti, meditsiini ning paljusid teisi elualasid. Lisaks laekub riigieelarvesse otse 18% hasartmĂ€ngumaksu igalt ostetud piletilt. 2019. aastal kogunes mĂ€ngijate panustest Eesti Loto kaudu 10.7 miljonit eurot, mis suunati ĂŒldhĂŒvanguliste eesmĂ€rkide heaks.

Teil on vĂ”imalik osaleda nelja arvloto loosimistel ja proovida oma Ă”nne ĂŒheksa kiirloto pileteid ostes.

Arvlotod

Arvlotode puhul peate Ă€ra arvama teatud kindlate arvude esinemise loosimisel. Mida rohkem tĂ€pseid ennustusi, seda suurem on vĂ”idusumma. Eesti Loto sĂŒsteemi kaudu saab osaleda kahel siseriiklikul ning kahel rahvusvahelisel loteriil.

PeavĂ”idu ehk jackpot’i minimaalne suurus on alati kindel, kuid kasvab iga kord, kui peavĂ”it jÀÀb vĂ€lja loosimata. Sel pĂ”himĂ”ttel vĂ”ib nt 10 miljoni suuruse garanteeritud pĂ”hivĂ”iduga Eurojackpot kasvada kuni 90 miljoni euro suuruseks vĂ”iduks.

Siseriiklikud arvlotod

Siseriiklikud arvlotodAinult Eesti mĂ€ngijatele pakutakse kahte arvlotot – Bingo Loto ja Keno Loto.

Bingo Lotos saab vÔita viies erinevas osamÀngus:

  • kui teie esimene loositud pall on vahemikus 31-45, siis olete vĂ”itnud keskruudumĂ€ngus;
  • kui saate esimese 33 loositud palliga tĂ€is kĂ”ik nurgad, olete vĂ”itnud nurkademĂ€ngus;
  • kui pĂ€rast jĂ€rgneva viie palli loosimist olete saanud tĂ€is mĂ”lemad diagonaalid, siis vĂ”itsite diagonaalide mĂ€ngu;
  • 5×5 ruudustiku tĂ€issaamine toob endaga kaasa jackpot’i;
  • lisaks vĂ”ite vĂ”ita ka juhul, kui jackpot’ist jĂ€i puudu vaid ĂŒks ruut.

Piletite mĂŒĂŒk lĂ”peb loosimise pĂ€eval (iga kolmapĂ€ev) kell 18.00. Ühe mĂ€nguvĂ€lja hind on ĂŒks euro. PeavĂ”idu suurus on igal loosimisel vĂ€hemalt 200 000 eurot. Suurim vĂ”idetud summa ulatus 2020. aastal ĂŒle 900 000 euro.

Keno Loto loosimised toimuvad kaks korda pĂ€evas – kell 14.15 ja 21.15. 64-ruudulise mĂ€nguvĂ€lja puhul saate panustada kuni kĂŒmnele arvule ja valida panuse 1-15 eurot. Keno Loto eripĂ€raks on asjaolu, et vĂ”ita on vĂ”imalik ka siis, kui te ei arvanud Ă”igesti Ă€ra ĂŒhtegi vĂ”idunumbrit. 2020. aasta suurim vĂ”it oli 100 000 eurot.

Online-kasiinod, mis pakuvad loteriisid

Logo image for Unibet Casino
Unibet Casino Boonus: Boonus kuni 200 EUR + 20 tasuta spinni
Parimad omadused:
Selling Point-1 KasutajasÔbralik liides
Selling Point-2 Kiired vÀljamaksed
Selling Point-3 Suur valik mÀnge
VÔta Boonus! arrow
Logo image for Maria Casino
Maria Casino Boonus: Boonus kuni 100 EUR + 100 tasuta spinni
Parimad omadused:
Selling Point-1 Lai mÀnguvalik
Selling Point-2 MobiilisÔbralik leht
VÔta Boonus! arrow

Rahvusvahelised arvlotod

Rahvusvahelised arvlotodEesti on liitunud kahe rahvusvahelise arvloto sĂŒsteemiga, mille vĂ”idusummad on oluliselt kĂ”rgemad siseriiklikest loteriidest – Viking loto ja Eurojackpot.

Viking loto mĂ€ngimisel saavad osaleda Eesti, LĂ€ti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Islandi, Belgia ja Sloveenia lotohuvilised. MĂ€ngus tuleb Ă€ra arvata kuus pĂ”hinumbrit 48-st ja ĂŒks lisanumber 8-st.

Ühe mĂ€nguvĂ€lja hind on ĂŒks euro. Garanteeritud peavĂ”idu suurus on igal loosimisel vĂ€hemalt 3 000 000 eurot. Lisaks loositakse kĂ”igi kolmapĂ€eval Eestis ostetud piletite vahel vĂ€lja 10 000 eurot. KĂ”ikide aasta jooksul ostetud piletite vahel lĂ€heb loosimisele veel tĂ€iendavalt ĂŒks miljon eurot.

Aasta lÔpus loositakse reeglina varem vÔiduta jÀÀnud piletite vahel vÀlja eriauhindu ja rahalisi vÔite. 2020. aasta lÔpus olid selleks kaks Mercedes-Benz maasturit.

Eurojackpot kaasab 18 Euroopa riigi mĂ€ngijaid. 50st numbrist tuleb valida viis pĂ”hinumbrit ja kaks lisanumbrit kĂŒmnest. Loosimised toimuvad igal reedel ja piletite mĂŒĂŒk lĂ”peb sel pĂ€eval kell 20.

Ühe pileti hind ĂŒheks loosimiseks on kaks eurot. Jackpot on igal loosimisel mitte vĂ€hem kui 10 miljonit eurot ja vĂ”ita vĂ”ib kuni 90 miljonit. Suurim Eestisse tulnud vĂ”it Eurojackpotiga oli 2020. aastal 10 803 379.90 eurot.

“Suur lotokolmapĂ€ev”

Igal kolmapĂ€eval on TV3 eetris otsesaade “Suur lotokolmapĂ€ev”, mille kĂ€igus toimuvad nii Bingo Loto kui ka Viking loto loosimised. Lisaks on saates huvitavaid kĂŒlalisi, stuudiomĂ€nge ja muusikat. Tegemist on populaarse telesaatega, mis pakub meelelahutust kogu perele.

Kiirlotod

KiirlotodErinevate kraapeloto piletite hinnad on vahemikus 1-10 eurot ning vĂ”idusummad kĂŒĂŒndivad kuni 100 000 euroni. Pileteid mĂŒĂŒakse sularaha eest ja maksekaartidega. Populaarsemad kiirlotod on Rahasadu ja Super Summ.

Kuidas mÀngida?

MĂ€ngida saate nii lototerminalidest pileteid ostes kui ka interneti teel. Terminalid asuvad suuremates kauplustes ja kaubanduskeskustes ĂŒle terve Eesti. Piletite eest saab tasuda sularahas vĂ”i maksekaardiga.

Piletite ostmisel tuleb alati esitada isikut tÔendav dokument ning mÀngimiseks peate olema vÀhemalt 16 aastat vana.

Interneti teel mÀngimiseks tuleb ennast kasutajaks registreerida (tasuta) ning tuvastada enda isik. Selleks saate kasutada:

  • Pangalinki – SEB, Swedbank, Luminor, LHV ja Coop;
  • ID-kaarti;
  • Smart-ID-d;
  • mobiil-ID-d.

MĂ€ngimiseks on vajalik Eestis tegutseva panga arveldusarve (IBAN, mis algab tĂ€hisega “EE”), millele kantakse automaatselt kuni 2000 euro suurused vĂ”idud.

PÀrast kasutajaks registreerimist saate osta pileteid ka mobiili kaudu. Selleks kasutage M-loto teenust, mis lubab pileteid osta helistades. NB! Kasutada saab ainult kasutajakonto registreerimisel mÀÀratud telefoninumbrit.

Pileteid saab osta ainult ĂŒheks vĂ”i ka mitmeks jĂ€rjestikuseks loosimiseks korraga.

VÔidud

VÔidudVÔidunumbrid avaldatakse koheselt pÀrast loosimise lÔppu Eesti Loto kodulehel. Interneti teel saate kontrollida kÔikide piletite vÔite, kaasa arvatud lototerminalidest ostetuid. Pilet kehtib 90 pÀeva pÀrast loosimist.

Lototerminalide juures saate pileteid kontrollida ning ka vĂ€iksemaid vĂ”ite kĂ€tte saada. Kohapeal vĂ€lja makstavate vĂ”itude suurus sĂ”ltub mĂŒĂŒgikohast (kuni 650 eurot).

Internetist ostetud piletite alla 2000 euro suurused vÔidud kantakse mÀngija arveldusarvele automaatselt. Suuremate vÔitude korral tuleb vormistada ja digitaalselt allkirjastada taotlus.

VÔimalik on ka tavaallkirjaga taotluse esitamine loteriid korraldanud ettevÔtte vÔi Eesti Posti kontorites. Raha laekub vÔitja kontole 10 kuni 30 pÀeva jooksul.

Kiirloteriiga vĂ”idetud summad makstakse vĂ€lja kuni piletil mĂ€rgitud viimase kuupĂ€evani. VĂ€iksemaid vĂ”ite saab kĂ€tte pileti mĂŒĂŒgikohast. Suuremate vĂ”itude korral tuleb esitada allkirjastatud taotlus.

Turvalisus

TurvalisusEt loteriide korraldamise eest vastutab riiklik ettevÔte, siis puuduvad Eestis teadaolevad juhtumid lotopettuste kohta. Reeglid on kehtestatud seadusega ning iga loosimist vaatlevad ka sise- ja rahandusministeeriumi ametnikud. Loosimiste lÀbipaistvusele aitab kaasa ka nende osaline korraldamine televisiooni otse-eetris.

Turvaliseks tuleb pidada ka Eesti Loto internetikeskkonda. Tegemist on pankadega samadele tasemele kĂŒĂŒndiva autentimissĂŒsteeminga, mis pole sattunud kĂŒberrĂŒnnaku ohvriks. Samuti pole toimunud klientide andmete lekkeid.

Alati tasub enne mÀngimist veenduda, et arvuti, mida te kasutate, pole nakatunud pahavaraga vÔi ei salvesta lubamatult teie kasutajatunnust ega salasÔna.

Online-keskkondades on enne mÀngimist mÔistlik kontrollida, kas operaatoril on Eestis tegevusluba ja litsents. Reeglina piisab sellest, kui teenusepakkuja on Maksu- ja Tolliameti poolt lubatud hasartmÀnguettevÔtete nimekirjas.

Online-loteriid

Online-loteriidLisaks Eesti Loto poolt lÀbi viidavatele loteriidele on teil vÔimalus osaleda ka internetikeskkondades toimuvatel loteriidel. Selleks riikliku loa saanud ettevÔtete nimekirja leiab Maksu- ja Tolliameti kodulehelt. Teiste hasartmÀngukeskkondade kasutamine Eestis on blokeeritud.

Internetis toimuvate loteriide lÀbiviimise, turvalisuse ja vÔitude vÀljamaksmise eest vastutab iga korraldaja ise.

Online-loteriide eelisteks tavaloto ees on:

  • kiirus – loosimised toimuvad reeglina 24/7 ja mĂ€ngija ei pea ootama kolmapĂ€eva, reedet vĂ”i jĂ€rgmist Keno Loto loosimist. Ka loosimise tulemus on kohe teada ning vĂ”idusumma kajastub loetud hetkedega mĂ€ngija kontol. VĂ”idusumma vĂ€ljamaksmine toimub samuti oluliselt kiiremini – maksimaalselt paari pĂ€eva jooksul;
  • lihtsus – piisab paarist hiireklikist ning loteriipilet on soetatud;
  • mugavus – jĂ€rjekord vĂ”i rikkis lototerminal ei ole mĂ€ngimist takistavaks faktoriks;
  • valikuvabadus – online-loteriid pakuvad rohkem vĂ”imalusi kombineerida panuseid ja valitud numbreid ning suurendada oma vĂ”iduvĂ”imalusi.

Ainukeseks miinuseks vĂ”ib olla erinevate vĂ”imaluste rohkus, reeglite keerukus ja vĂ”idusĂŒsteemi lĂ€bipaistmatus. Siiski jÀÀb loterii pĂ”hiolemus samaks – arvake Ă€ra Ă”iged numbrid ja te vĂ”idate.

Lisaks arvloteriidele pakuvad ka online-keskkonnad kraape- ehk kiirloteriisid, mis sarnanevad fĂŒĂŒsilistele lotopiletitele nii vĂ€limuselt kui ka vĂ”iduvĂ”imaluste poolest.

KokkuvÔtvalt

Online-loteriide sisu on sama – vĂ€ikese sissemaksu eest on vĂ”imalik vĂ”ita mĂ€rkimisvÀÀrselt suurem summa raha. Erinevalt riiklikest loteriidest ei toetata siin aga haridust ega kultuuri otse, vaid kaudselt – lĂ€bi kasumi teenitud maksude.

Tuleb meeles pidada, et tegemist on siiski hasartmĂ€nguga, millesse tuleb suhtuda teadlikult ja vastutustundlikult. KĂ”ikide loteriide baasiks on arvestus, et loterii korraldaja vĂ”idab. See tĂ€hendab, et mĂŒĂŒdud piletitest saadud tulu ĂŒletab vĂ€lja makstavate vĂ”itude kogusummat.

Kindlasti ei tohiks loteriiga arvestada oma finantsolukorra parendamise planeerimisel. Reeglina on tegemist siiski kuluga meelelahutusele, mitte kindla ja pĂŒsiva sissetulekuga.

Neid lihtsaid tÔdesid arvestades vÔib loteriid mÀngides toredasti aega veeta ja loota heale Ônnele, sest vÔiduvÔimalused on kÔigil vÔrdsed iga kord, kui lotoratas keerlema pannakse.

Korduma kippuvad kĂŒsimused

SĂ”ltub loteriist. Kui Eurojackpoti puhul on peavĂ”idu saamise tĂ”enĂ€osus ĂŒks 95-st miljonist, siis Bingo Lotol ĂŒks ligi kahest miljonist ja Keno Lotol 1:819 855. Kehtib seos, et mida vĂ€iksem on maksimaalne vĂ”idusumma, seda suurem on tĂ”enĂ€osus vĂ”ita. Samuti – mida rohkem on loteriis osalejaid, seda vĂ€iksem on vĂ”imalus saada peavĂ”it.
Online-loteriide vÔitude tÔenÀosus on reeglina vÀiksem ning sÔltub konkreetsest mÀngukeskkonnast, mÀngijate arvust ning kÔigi poolt tehtud panuste suurustest.

KÔikide numbrite esinemissagedus on tÔenÀosusteooria kohaselt sama. Siiski esinevad lÀbi ajaloo statistiliselt mÔned numbrid suhteliselt sagedamini kui teised. TÀpsemalt tasub iseseisvalt uurida iga lotoliigi kohta eraldi, sest universaalseid nÀpunÀiteid ei tasu siinkohal tÔsiselt vÔtta.

Ei, kui teil pole oma numbrikombinatsiooni valmis valitud vÔi ei soovi selleks aega kulutada, saab alati loota juhuslikule valikule. Seda saab teha nii internetist pileteid ostes kui ka lototerminalides.

Jah, nii mÀngijate panga- kui ka teised delikaatsed isikuandmed on turvaliselt kaitstud.

FĂŒĂŒsiline pilet tuleb esitada kontrollimiseks mĂŒĂŒgikohta koos isikut tĂ”endava dokumendiga. Internetist ostetud pileteid saab kontrollida ise Eesti Loto online-keskkonnas. Samas saab kontrollida ka lototerminalidest ostetud piletite vĂ”ite.

Eesti Loto poolt korraldatud loteriide vÔidusummadelt ei pea tasuma tulumaksu. Sama kehtib ka online-keskkondades korraldatud loteriidelt saadud vÔitude kohta.

VĂ€iksemad vĂ”idud makstakse vĂ€lja koheselt. MĂŒĂŒgipunktides saab kĂ€tte kuni 650 euro suurused vĂ”idud. Internetist ostetud piletite korral laekuvad kuni 2000 euro suurused vĂ”idud automaatselt vĂ”itja pangaarvele.

Suuremate vÔitude korral tuleb arvestada 10-30 pÀevase ooteajaga pÀrast allkirjastatud taotluse esitamist.